Linuxi Multimeediaprogrammid

Operatsioonisüsteem Linux jaoks on olemas hulgaliselt multimeediaprogramme. Multimeediaformaate on kah mitmeid ja osade jaoks oli veel hiljuti suhteliselt vähe toimivaid programme. Näiteks Windowsi AVI ja ASF formaadid on autoriõigustega kaitstud ning nende kohta ei ole küllaldaselt infot. Siiski nüüd on ilmunud päris korralikke programme ka nimetatud formaatide jaoks. Selles artiklis üritatakse anda ülevaadet enamlevinud multimeediaformaatidest ja programmidest, kuid nende paljususe tõttu ei saa see olla täielik ülevaade.

Audioprogrammid ja formaadid

Kõige levinumaks tuleks vist lugeda harilikke muusika CD-sid. Nende jaoks tuleb lihtsalt CD seadmesse sisestada ja vastav CD mängija startida. GNOME keskkonnas on selleks gtcd ja KDE keskkonnas kscd. Nii üks kui teine toimivad ka teises keskkonnas (s.o. Kscd GNOME keskkonnas ja vastupidi).




Joonis 1: gtcd ja kscd CD mängijad

Uemates Linuxi süsteemides on asi veelgi lihtsam. Audio CD tuleb vaid CD seadmesse sisestada ja operatsioonisüsteem üritades CD-d failisüsteemiga ühendada saab ise aru et tegemist on audio CD-ga ja stardib kohe CD mängija ning hakkab muusikat mängima.

Lisaks otsestele CD mängijatele on abiks ka audio kanalite mikserid gmix (GNOME) ja kmix (KDE).





Võimalik on ka heli salvestada GNOME Soundrecorder programmiga.


Muusikapalade salvestamiseks kasutatakse enamasti MIDI faili. Selliseid faile saab Linuxis taasesitada näiteks Kmid programmiga.




Teine oluline muusikapalade failiformaat on MP3. MP3 on kuulsaks saanud Napster firma kaudu. See fromaat võimaldab muusikapalasid eriti tugevasti komprimeerida ja seega on võimalik ühele normaalsele CD-le salvestada rohkem kui 11 tundi muusikat. Windows süsteemides on levinuimaks MP3 mängijaks ehk WinAmp. Linuxis on selleks selleks XMMS.


XMMS suudab mänigda MP3 ja veel paljusid muid audioformaate. Sellised muusikapalad on enamasti salvestatud eraldi failidesse ja failid omakorda CD-le. Seega XMMS kasutamiseks tuleb enamasti CD sisestada ja ühendada (kui teie süsteemis ei ole just kasutusel automount) ning seejärel avada muusikapalade loetelu editor (playlist editor) ja koostada oma loetelu huvikappuvatest muusikafailidest. Kui soovite lihtalt kogu CD sisu mängida, siis on mõisklik kasutada ¨+ File¨ nupu alt leiduvat käsku ¨+ Dir¨, mis lisab kõik valitud kataloogis ja tema alamkataloogides leiduvad muusikafailid.

Nimetatud programmid on kõik Linuxi uuemate komplektide (RedHat ja Mandrake) ¨standardkomponendid¨. Linuxi instaleerimisel tuleb nad lihtsalt valida ja hiljem KDE või GNOME menüüst Multimeedia alt kasutada. Kui teil on probleeme helikaardi konfigureerimisega, siis kasutage sndconfig programmi, mis enamasti on Linuxi koostisosa. KDE ja GNOME keskkonnas on ka mugavamaid konfiguratsiooniprogramme. Linux tunneb automaatselt ära enamuse uuematest helikaartidest. Vahel aga tuleb otsida internetist antud tootjafirma lehelt sobivat ohjurprogrammi.

Videofailide formaadid ja programmid

Videofailide enamlevinud formaatideks on DVD, AVI, MPEG ja DivX. Linuxi ¨standardseks¨ videofailide mängijaks on vist XINE.


XINE suudab esitada DVD -sid, MPEG-e, VID (Video CD) ja palju muid formaate. XINE on ka GNOME keskkonnas standardne videofailide mängija, s.o. kui te klõpsutate Evolution failimanagerist videofailile, siis starditakse enamasti XINE.

DivX formaat on sarnaselt MP3 audioformaadile suhteliselt hiljuti ja mitte just ¨establishmenti¨ heakskiiduga turule tulnud formaat. Ka DivX võimaldab videot palju tugevamini komprimeerida kui senised videoformaadid. Tõsi, seejuures väheneb tunduvalt kvaliteet, kuid seeeest on võimalik ühe DVD sisu konverteerida ja salvestada enam-vähem talutava kvailiteediga harilikule CD-le. Harilik CD on palju odavam ja tema jaoks on olemas üsna kiireid seadmeid ja ka kirjutajaid.

DivX mängimiseks soovitaksin Linuxis kasutada DivX Player programmi, mida saab tõmmata siit: http://www.opendivx.org. Antud saidist tuleb tõmmata nii DivX formaadi ohjurprogramm (näiteks divx4linux501-20020418.tgz) kui ka mängija (näiteks divx-player-installer.tgz). Siis tuleb antud arhiivid lahti pakkida ja root kasutaja alt instaleerida:

$ su – root

# tar xvzf divx4linux501-20020418.tgz

# cd divx4linux-20020418

# ./install.sh

# cd ..

# rm -rf divx4linux-20020418

# tar xvzf divx-player-installer.tgz

# cd divx-player-installer

# ./install

# cd ..

# rm -rf divx-player-installer

# exit

Selle tulemusel on /usr/local/bin kataloogi installeeritud DivX mängija (divxPlayer) ja vajalikud teegid /usr/local/lib kataloogi. Programmi käivitame käsuga:

$ divxPlayer

Videfaili mängimiseks ühendame CD, millel antud videofail asub ja avame selle faili DivX Playerist.


DivX Player oskab mängida DivX, AVI ja MPEG formaate.

Mainida võiks ka programmi aviplay - puhtalt DivX formaadis video -te mängija. Kasutab Windows keskonnas antud formaadi jaoks loodud DLL-e. Seega toimib ainult Intel ja AMD protsessoritele baseerivatel PC-del. Seda programmi saab siit:

Olles tõmmanud oma arvutisse aviplay viimase versiooni, näiteks avifile-0.6.0-20011220-admin.tgz.tar, tuleb ta lahti pakkida, transleerida ja installeerida. Tegemist ei ole otse binary (s.o. valmis programmiga) vaid teil tuleb ta eelnevalt transleerida om arvutis olevate C translaatori ja teekide abil. Üldiselt ei tohiks see olla keeruline. Te peate muutuma root kasutajaks, arhiivi lahti pakkima ja sisestama käsud:

./configure

make -j 2

make install

See peaks olema piisav et aviplay teie arvutisse installeerida. Praktikas ei ole aga asi sageli nii lihtne. Minult on RedHat Linux 7.3 ja olen installeerinud enamuse multimeediaprogrammidest ja teekidest. Lisaks sellele instaleerisin ka eelnevalt mainitud DivX Player programmi ja sellega koos tulnud DivX teegi. Nüüd avifile programmi transleerides tekkis viga DivX teegi transleerimisel. Leidsin et translaator otsis header failist /usr/local/include/decore.h definitsiooni DEC_OPT_FRAME_311, mida seal aga ei olnud. Leidsin aga vastava definitsiooni oma kodukataloogist divx teegi algkoodi hulgast ja lisasin faili /usr/local/include/decore.h rea:

#define DEC_OPT_FRAME_311 6

Peale seda läks kõik hästi ja rohkem vigu ei leidunud. Peale käsku ¨make install¨ tekib kataloogi /usr/local/bin programm aviplay. Seda saate käivitada lihtsalt käsuga:

aviplay

Kui programm ilma parameetriteta käivitada, siis avaneb kohe faili avamise dialoog.


Valige sobiv .avi fail ja video hakkabki mänigima. Ülalpool nimetatud arhiiv sisaldab ka vajalikke DivxX DLL-e või teeke, mis koos programmiga teie arvutisse installeeritakse. Kui aga olete tõmmanud aviplay valmiskujul (s.o. valmis programmina teie Linux versiooni jaoks), siis tuleb samast saidist tõmmata ka vajalikud DLL-d. Need DLL-d tuleb installeerida kataloogi /usr/local/lib/win32.

Mainiks veel progarmmi Mplayer, mis on samuti hea videofailide mängija. Seda programmi saab siit: . Paraku nõuab MPlayer et C Translaatorit GCC 2.95 või GCC 3.0 aga hetkel on enamuses Linuxi keskkondades levinud translaator GCC 2.96. Mplayerit ei saa transleerida GCC 2.96-ga. Seepärast pole ma teda ka testinud. Pole ka erilist vajadust olnud kuna divxPlayer ja aviplay minu keskkonnas toimivad. Kui proovite MPlayer -it ja saate programmi tööle siis saatke mulle email.

Mainiks veel Xvideo MPEG failide mängijat.

Elektroonilise fotoaparaadi kasutamisest

Viimasel ajal on üsna populaarseks muutunud elektroonilised fotoaparaadid. Elektrooniline fotoaparaat salvestab tehtud pildi kohe JPEG või GIF formaadis. Enamus aparaate salvestab pildid oma mälus või eemaldataval mälukaardil. On aga ka sellised aparaate, millel on sisseehitatud flopyyseade piltide salvestamiseks. Suurema lahutusvõime ja rohkemate piltide salvestamiseks kasutab aga enamus fotoaparaate mälukaarte. Piltide arvutisse lugemiseks tuleb kaamera serial- või USB kaabli abil ühendada arvutiga ja kasutada fotoaparaadiga kaasatulnud tarkvara piltide arvutisse lugemiseks. Viimane on sageli olemas vaid Windows keskkonna jaoks. Linuxi entusiastid on aga loonud mitmeid programme elektrooniliste fotoaparaatide jaoks, mis mitte ühte vaid paljusid erinevaid kaameraid kasutada suudavad.

Näiteks gtKam programm programm, mis on olemas RedHat 7.3 paketis, suudab kasutada paarisada levinumat elektroonilist fotoaparaati, mis kasutavad USB kaablit.


Peale kaamera ühendamist arvutiga valige menüüst Camera käsk ¨Select Camera¨ ja otsige menüüst oma fotoaparaat. Peale kaamera valikut saab kasutada menüü Camera muid käske fotoaparaadist piltide arvutisse tõmbamiseks või sinna saatmiseks. Programm võimaldab ka koostada piltide albumeid ja neid vaadelda.

Programm gPhoto, mis samuti on olemas RedHat 7.3 komplektis, toetab paljusid fotoaparaate mis kasutavad arvutiga ühenduse pidamiseks serial kaablit.




Selle programmi puhul tuleb esmalt menüüst Configure valida käsk ¨Select model/port¨ ja valida oma kaamera ning serial port, kuhu kaabel on ühendatud. Seejärel saab samuti menüü Camera käskudega fotoaparaadist pilte arvutisse tõmmata. Programm gPhoto sisaldab lisaks otsestele fotoaparaadiga seotud toimingutele ka palju võimalusi arvutisse tõmmatud fotosid redigeerida.

Fotode vaatlemiseks sobib hästi programm GQView.




Piltide regideerimiseks saab aga kasutada ka programme GIMP, ImageMagic, ElectricEyes ja StarOffice või OpenOffice Draw moodulit. Kõige suuremate pildi redigeerimise võimalustega on vist GIMP programm.




Pilte on võimalik programmi Xsane abil sisse lugeda ka scaneerist.

veiks26@hot.ee