Linuxi Kontoritarkvara

Linux oli algselt küll tarkvara arendajate ja arvutiteadlaste lemmik aga seoses selle operatsioonisüsteemi populaarsuse kasvuga on tema jaoks loodud ka päris hulgaliselt kontoritarkvara. Kontori- ja muu nn. laiatarbetarkvara on oluline operatsioonisüsteemi kasutatavuse seisukohalt. Operatsioonisüsteem võib olla kuitahes hea tehniliselt aga kui tema jaoks ei ole küllaldaselt tarkvara, siis ei ole temaga ka palju ette võtta. Niisiis kui ei ole tarkvara, siis ei ole ka kasutajaid ja kui ei ole kasutajaid, siis ei ole palju mõtet antud operatsioonisüsteemi jaoks tarkvara luua, sest ei ole küllaldaselt ostjaid. Sedasi tekib nõiaring, mis teeb uutele operatsioonisüsteemidele alguse väga raskeks. Ka IBM taipas seda palju aastaid tagasi, kui OS/2 ja Windows võistlesid turuosa eest. Windowsi jaoks oli Microsofti Office ja palju muid programme, kuid OS/2 jaoks mitte. IBM ostis ühe firma, mis tegi OS/2 jaoks OS/2 Works nimelise programmide kogumi. See oli umbes võrreldav Microsofti Works for Windows funktsionaalsusega. OS/2 oli tehniliselt parem operatsioonisüsteemi kui Windows aga viimasel oli rohkem kasutajaid. OS/2 oli suletud algkoodiga ja võibolla ehk selle ja IBM-i suhteliselt ¨korporatiivse¨ suhtumise tõttu ei tekkinud OS/2 -le erilist tuge tarkvara arendajate hulgas. IBM ja Microsoft oli kaks suurettevõtet, mis võistlesid esikoha eest nii et milleks peaks üksik tarkvara arendaja ühe suhtes suuremat sümpaatiat tundma?

Linux oli algusest peale selline avatud ja vaba operatsioonisüsteem, mille eesmärgiks ei olnud mitte ühe suurfirma majanduslikku edu suurendada. Igaüks sai vabalt oma tarkust üles näidata ja mingi ¨cooli¨ programmi, teegi või operatsioonisüsteemi parandusega lagedale ilmuda. Seda võimalust kasutasid ka paljud tarkvara arendajad eneseteostamiseks. Tegelik elu lahutas terad sõkaldest ja alles jäid lõpptarbijate jaoks mugavamad või olulisemad programmid.

Tuntumad Linuxi kontoritarkvara paketid on:

• Word Perfect - Algselt WordPerfect Co. INC produkt. Hiljem osteti firma Corel poolt. WordPerfect oli algul väga populaarne programm USA-s, kuid jäi hiljem alla Microsoft Word-le. Corel üritas turuosa suurendada porteerides WordPerfecti ja mõned muud programmid Linuxile. Nii loodid WordPerfect 8.0 Linuxi jaoks, mis on endiselt vabavara (olgigi et mitte vaba algkoodiga) ja hiljem ka WordPerfect Office 2000, mis sisaldab lisaks WordPerfect-le ka Borlandi Paradox andmebaasi, Quatro Pro tabelarvutust ja palju muud. See on kommertsiaalne programm. Corel kasutas oma programmide porteerimisel osaliselt emuleerimisteeke, mis võimaldavad Windowsi programme lihtsalt Linuxil kasutada. Need teegid ei arvesta aga eriti hästi Linuxi ja X-Windows keskkonna eriomadustega ja tulemus on seega aeglasem ja kohmakam programm. Coreli programmid olid suletud algkoodiga ja Corel üritas luua liiga ¨Windowis sarnaseid¨ programme, mistõttu ei tekkinud erilist toetust tarkvara arendajate poolt.

• KDE Office - igati tore ja kena väike kontoritarkvara pakett. Baseerub KDE teekidele ja integreerub hästi KDE keskkonnaga. KDE Office on aga kasutatav ka muude X-Windows keskkondade nagu näiteks GNOME all. KDE Office sisaldab tekstitöötluse, tabelarvutuse, vektorgraafika, diagrammide, matemaatiliste avaldiste ja presentatsioonigraafika mooduleid. Ta on ehk mõnevõrra suurema funktsionaalsusega kui Works for Windows.

• 
  Applixware - samasugune suletud programm nagu Coreli tarkvara. Üsna tuntud UNIX/Linux keskkonnas aga mitte eriti mujal.

• GNOME office - koosneb põhiliselt tabelarvutusest Gnumeric ja tekstitöötlusest AbiWord. Funktsionaalsuselt natuke väiksem kui KDE Office kuna puuduvad muud moodulid peale tekstitöötluse ja tabelarvutuse. Tehnilistest eelistest tuleks märkida GNOME teekide mõnevõrra suuremat avatust ja standardse CORBA tehnoloogia kasutamist andmevahetuseks. See on rohkem toetatud kui Microsofti OLE ja lihtsustab seega ühe programmi funktsionaalsuse kasutamist teise poolt.

• StarOffice - See programmide kogumik loodi kunagi Saksa firma Star Division poolt. StarOffice sisaldab tekstitöötlust, tabelarvutust, vektorgraafikat, presentatsioonigraafikat lihtsat andmebaasi (umbes nagu MS Access), omab programeerimiseks ja makrode tegemiseks programeerimiskeele BASIC (StarBasic) varianti ja on funktsionaalsuselt igati võrreldav Microsoft Officega ning suudab isegi viimase faile lugeda ja kirjutada. StarOffice versioonid on olemas nii Windowsi, Linuxi, OS/2 kui ka Mac OS jaoks ja faile saab lihtsalt eri platformide vahel vahetada. Tänu sellele ja tema heale ühilduvusele Microsofti failiformaatidega kasvas kiiresti StarOffice toetus. StarOffice oli algselt tasuline / kommerstiaalne tarkvara, kuid siis ostis Sun Microsystems selle firma ja hakkas StarOffice -t tasuta jagama. Säilis ka tasuline ¨Delux¨ versioon, mis lisaks tarkvarale siasaldas veel kasutusjuhendeid ja näitefaile. Sun Microsystems soovis kasutada vabade tarkvara arendajate inisiatiivi ning avaldas (osa ?) StarOffice algkoodist. Selle baasil tekkis OpenOffice, millest antud artiklis edasi juttu on. StarOffice 5.2 on niisiis tasuta tarkvara, kuid tema järgnev versioon, StarOffice 6.0 on tasuline. Tõsi küll üsna odav (umbes 10% MS Office hinnast). Seda tehti programmile toetust pakkuvate firmade leidmiseks. Vabavara jaoks tavaliselt väikefirmad eriti indu üles ei näita.

OpenOffice

OpenOffice on vabavara ja avatud algkoodiga kontoritarkvara, mis baseerub StarOffice algkoodile. OpenOffice versioonid on olemas Windowsi, Linuxi ja Solaris operatsioonisüsteemide jaoks. Ta suudab hästi kasutada Microsoft Office failiformaate aga muude tarkvarapakettide (WordPerfect jne.) toetus on kehvem.

Tundub, et kasutajale kes soovib asendada Microsoft Officet samaväärse funktsionaalsusega vabavara tarkvara paketiga, kuid omab hulganiselt vanu MS Office faile või peab seda formaati tuttavatega suheldes kasutama on OpenOffice üks parimaid variante. StarOffice startis natuke aeglaselt, kuna tema eri moodulid olid tihedalt integreeritud ja ta laadis tektiredaktorit startides ka osa muid mooduleid mällu. OpenOffice puhul on see probleem parandatud. OpenOffice kasutab StarDivisioni loodud graafikateeki, mis võimaldab luua ühest algkoodist graafilis programme nii Windows, MacOS kui ka X-Windows (s.o. UNIX) keskkonna jaoks. Erinevalt eelnevalt mainitud emulaatoritest mida kasutas Corel samal eesmärgil on siin tulemuseks kiire programm. OpenOffice toetab Microsoft Office ja StarOffice failiformaate, kuid omab ka isiklikku failiformaati. Viimane baseerub XML tehnoloogial ja on seega samm edasi kuna võimaldab neid faile lihtsalt ka muude programmide poolt kasutada. Suhteliselt lihtne oleks näiteks luua programmi, mis OpenOffice failidest midagi otsib, arvutab või aruandeid koostab. MS Office, WordPerfect ja ka StarOffice failid on binaarsed ja seega ei ole nende puhul see nii lihtne. OpenOffice omab järgmisi komponente:

• OpenOffice Writer - tekstitöötluse programm. Praktiliselt võrreldav MS Wordiga.

• 
  OpenOffice Calc - tabelarvutusprogramm. Suudab lugeda ja kirjutada MS Excel faile.

• OpenOffice Draw - vektorgraafikale baseeruv joonistamisprogramm.

• OpenOffice Impress - presentatsioonigraafika moodul. Suudab kasutada MS PowerPoint faile.

OpenOffice instaleerimine

OpenOffice -t ei saa osta, vaid teda tuleb oma arvutisse tõmmata internetist aadressilt - http://www.openoffice.org. Hiljuti ilmus OpenOffice versioon 1.0. Instaleerimiseks tuleks oma arvutisse tõmmata fail OOo_1.0.0-LinuxIntel_install.tar.gz ja see lahti pakkida käsuga: tar xvzf OOo_1.0.0-LinuxIntel_install.tar.gz. Tekib alamkataloog install kus asub programm setup. OpenOfficet on võimalik installeerida ka tervikuna ühe kasutaja kodukataloogi, kuid mõistlikum on installeerida ta eraldi ja hoida vaid konfiguratsiooni- ja andmefailid kasutaja kodukataloogis. Selleks starditakse installatsiooniprogramm kasutajatunnuse root alt parameetriga /net.

Näiteks:

su – root

cd <open-office-install-kataloog>

./setup /net

Nüüd kuvatakse instalatsiooniprogrammi ekraan:

Seejärel tuleb valida, kas instaleerida kogu programm või vaid soovitud osad.

Nüüd tuleb valida programmi kataloog.

Installatsiooniprogramm pakub programmi kataloogiks antud kasutaja kodukataloogi, kuid kuna instaleerime hetkel vaid programmi muutumatud osad on kasulikum instaleerida programm mingisse kõigile kasutajatele kättesaadavasse kataloogi, näiteks - /usr/local/OpenOffice.org1.0.

Instalatsiooniprogrammi installeerib programmi failid valitud kataloogi.

Kuna me installeerisime ainult programmi üldkasutatavad osad, peame veel soovitud kasutajale konfiguratsioonifailid installeerima. Selleks stardime soovitud kasutaja alt programmi /usr/local/OpenOffice.org1.0/program/setup. Seekord ilma parameetrita /net. Nüüd küsib setup programm kasutaja nime, aadressi ja muid parameetrid ning installeerib vastavad konfiguratsioonifailid.

Nime, aadressi ja muid parameetreid ei pea ilmtingimata sisestama ja ka programmi poolt pakutud registreerimisest saab keelduda. Soovitud parameetreid kasutatakse hiljem kirjade ja muude dokumentide põhjade vastavate väljade täitmiseks.

Installeerimisel tuleb nüüd valida workstation install, sest programmi põhiosa on juba installeeritud ja vaja on vaid antud kasutaja jaoks konfiguratsioonifailid luua. See on kasulik, kui antud arvutiga töötab veel mõni kasutaja. Siis on uue kasutaja jaoks vaja ainult viimast sammu korrata ja konfiguratsioonifailid instaleerida mitte aga kogu 250MB suurune programm. Kuna aga igal kasutajal on eraldi konfiguratsioonifailid, siis saavad nad teha suvalisi muudatusi konfiguratsioonis ja dokumendipõhjades ilma teisi kasutajaid häirimata.

Lõpuks küsib programm veel Java keskkonna algkataloogi. See on vajalik Java ja JavaScripti toetuseks.

OpenOffice setup programm tekitab ka programmi käivitamiseks vajalikud viited KDE või GNOME menüüdesse.

Kui OpenOffice -t esmakordselt startida pakutakse ka interneti ja emaili seadistuste ülevõtmist. Programm oskab kopeerida Netscape veebilehitseja internetiseadistused ja importeerida emalid ning aadressiraamatu. Kõiki neid seadistusi saab ka hiljem vastavalt vajadusel muuta menüüst Tools -> Options.

OpenOffice ei sisalda ühtki väikest andmebaasimoodulit nagu MS Access voi StarBase (StarOffice), kuid võimaldab võtta ühendust olemasolevate Dbase, Access, ODBC ja JDBC andmebaasidega.

veiks26@hot.ee