1. Operatsioonisüsteem Linux

Linux on tuntud vabavara operatsioonisüsteem, mille loojaks on kunagine Helsingi tudeng Linus Torvalds. Linus Torvalds hakkas uut operatsioonisüsteemi looma lihtsalt huvi pärast asja vastu. Ta avaldas oma tarkvara koodi internetis ja temaga liitusid veel tuhanded muud programeerijad üle terve maailma. Paljud programeerijad saatsid oma muudatused ja parandused Linusele, kes jäigi uue operatsioonisüsteemi tuumiku (kernel) versioonide koordineerijaks. Operatsioonisüsteemi tuumikust üksi on vähe, et asja tegelikult kasutada saaks, kuid selle ümber koondus palju juba enne loodud vabavara nagu näiteks GNU projekti raames loodud tarkvara. Nii saigi Linuxist varsti täielik operatsioonisüsteem, koos suure hulga vajaliku tarkvaraga. Tänu avatud lähtekoodile hakati Linuxit kasutama ülikoolide sisestes projektides ja ka mitmed firmad hakkasid oma tarkvara Linux-le porteerima. Neist ehk tuntuim (s.o. suurim) on IBM, kes on loonud Linuxi versioonid isegi oma suurarvutite (mainframe) jaoks. Ka paljud arvutite tootjad (Dell, HP jm.) pakuvad arvuteid, millele on Linux juba installeeritud.


Pildil: Linuxi kasutajaliides GNOME. Tagapõhjapildiks on Linuxi maskott - Tux.


Linux on vabavara operatsioonisüsteem. See tähendab, et teda võib täiesti tasuta internetist tõmmata ja oma arvutisse installeerida. Koos Linux süsteemiga tuleb palju kasulikku vabavara (office, andmebaasid, veebilehitsejad jms.). Kasutades Linuxit väldite peavalu ja kõrgeid trahve BSA reidide tõttu. Hinnaküsimus on kahtlemata oluline, kuid minu jaoks on peamine valikuvabadus. Windows on Microsofti toodang ja mida nemad suvatsevad sinna lisada, sellega peate ka leppima. Osade produktide puhul (näiteks IE veebilehitseja) surub Microsoft kasutajatele peale oma toodangut ja teeb kõik takistamaks sageli paremate konkurentproduktide kasutatavust Windowsis. Teiste produktide puhul kasutatakse nn. paketeerimist (bundling), mille puhul ostes näiteks Windowsi serveri versiooni saate "tasuta" kaasa ka Micorosofti veebiserveri, andmebaasi ja muud taolist. Tegelikult ei saa tee muidugi midagi tasuta. Nimetatud produktide hind on lihtsalt lisatud operatsioonisüsteemi hinnale ja te ei saa osta antud operatsioonisüsteemi ilma nende produktideta. See toob meelde nõukogudeaegse korra, kus ajalehe "Edasi" tellimiseks tuli tellida ka "Pravda". Nii lepivad paljud kasutajad vaikimisi operatsioonisüsteemiga kaasa tulnud produktidega. See aga seob neid tugevalt just antud firmaga ja raskendab mingite muude produktide kasutamist firmas. Nii tuleb ka tulevikus osta Microsofti toodangut ja maksta nende eest rohkem kui muu samalaadse tarkvara eest. See läheb kokkuvõttes kallimaks maksma kui eri firmade produktidest parimate ja sobivamate kasutamine.

Teine oluline asi on lähtekoodi avatus. See võimaldab kontrollida, mida antud tarkvara tegelikult teeb ja vajadusel teda muuta. Ei saa küll oletada, et iga nn. "tavakasutaja" tarkvara sageli mahukat koodi uurima hakkaks, kuid kuna see võimalus on olemas, siis teevad seda paljud hobby-programeerijad ja avaldavad oma tulemused internetis. Vajalik on see näiteks sellepärast, et USA valitsus käsitleb krüptograafiat relvana ja ei lase tugeva krüptograafia tarkvara eksportida ning sunnib tarkvaravalmistajaid oma programmidesse "tagauksi" sisse ehitama. Avatud lähtekoodi puhul on see võimatu, kuna ikka leidub keegi, kes seda loeb ja sellise "vea" üles leiab.

Linux on ka üks jagu kiirem ja stabiilsem kui Windowsi eri variandid ning enamus viiruse programme Linuxis kas üldse käima ei lähe või ei suuda nii palju kahju tekitada. Linuxi jaoks on olemas palju kasulikku tarkvara. Mitte kõik Linuxi tarkvara ei ole tasuta. On ka päris harilikku tarkvara (Oracle, Corel Office jne.) mille eest maksta tuleb. Siis on veel sellist tarkvara, mille lähtekood ei ole avatud, kuid mis on ise tasuta (StarOffice, Netscape, Word Perfect 8). Vahel on olemas ka sellise tarkvara avatud lähtekoodiga variant (OpenOffice, Mozilla).

Linux võimaldab vabalt valida milliseid tarkvarapakette installeerida. Linux operatsioonisüsteemi turustatakse nn. Distributsioonidena. Distributsioon on mingi firma või organisatsiooni poolt koostatud tarkvarapakettide hulk mida tavaliselt turustatakse CD-del. Distributsiooni eelisteks on kasutajasõbralik installeerimisprogramm ja see, et valitud on eri tarkvarapakettide sellised versioonid, mis üksteisega koos töötavad. Tavaliselt pakub installatsiooniprogramm võimalust valida arvuti kasutamise eesmärk (lauaarvuti, server, vms.) ning soovitud tarkvara kategooriad (mängud, kontoritarkvara jne.) ning installeerib seejärel ise enamkasutatud paketid. See on aga antud firma või organisatsiooni arusaamine, mis on "enamkasutatud" tarkvara ja installatsiooniprogramm pakub kogenud kasutajale võimalust ka ise otsustada, millist tarkvara ta soovib.


Pildil: Linuxi kasutajaliides GNOME. Mandrake Linux, Nautilus failimanager.


Kui teil on kiire võrguühendus, siis võite tõmmata Linuxi otse mingist veebisaidist. Näiteks:

Suurte failide võrgust tõmbamine võib teile telefonikulude tõttu palju rohkem maksma minna kui CD-de ostmine. Linuxi installatsiooni CD-sid müüakse paljudes arvuti- ja raamatukauplustes. Nende hinnad on enamasti 200 EEK piires. Selle eest saab vaid komplekti CD-sid ilma igasuguse dokumentatsioonita. Esimene CD on tavaliselt installatsiooni CD, millelt arvuti startida saab ja edasi juhendab juba installatsiooniprogramm. Linuxi programmide dokumentatsioon CD-l ja teda saab oma arutisse installeerida ning ise trükkida või arvutis lugeda.


Pildil: Linuxi kasutajaliides KDE

    1. Linuxi kasutamine lauaarvutis

Linux on väga hea lauaarvuti operatsioonisüsteem. Erinevalt Windowsist on Linuxi kasutajaliidesest juba ammu suur osa Eesti keelde tõlgitud. Olemas on ka hulk eestikeelseid raamatuid ja veebisaite mis kirjeldavad Linuxi kasutamist. Kui sama arvutit kasutavad kaks või enam inimest, siis hoiab Linux nende failid eri kataloogides, kuhu vaid omaniku loal juurde pääseb. Ka ühe kasutaja poolt valitud ekraani seadistused (ikoonide paigutus, värvid, tagapõhi jms.) ei mõjuta teise kasutaja poolt tehtud valikuid. Enamkasutatud tarkvarapakettidest mainiks:

    1. Linuxi kasutamine serveris

Linux on stabiilne ja kindel serveri operatsioonisüsteem. Teda ei ole vaja aeg ajalt restartida, vaid Linuxiga arvutid võivad töötada aastaid probleemideta. Enamkasutatud tarkvarapakettidest mainiks:

Lisaks on veel palju muud kasulikku tarkvara, mida siin nimetada ei jõa.



Tallinnas, 10.04.2002

Veiko Sinivee